Taastuvenergia Eestis
Eesti geograafiline asukoht ning siinsed tingimused võimaldaksid toota kogu vajamineva elektri- ja soojusenergia taastuvatest energiaallikatest.
Asudes Läänemere idakaldal, on Eesti lääneranniku keskmine aastane tuulekiirus 6-7 m/s, mistõttu on see piirkond tuuleenergia arendamiseks eriti perspektiivikas. Avamere tuuleparkide potentsiaal on aga veelgi suurem.
Tuuleenergeetika, tuuleenergia kasutamine energia tootmiseks, ülevaade seadmete planeerimisest ja kasutamisest.
Arvatust rohkem võiks Eestis kasutada ka päikeseenergiat, mille potentsiaali saab võrrelda Saksamaaga, kus aastane päikesest tulenev kiirguse hulk on vaid natukene suurem kui Eestis. Kui arvestada meie kliima madalamaid temperatuure, mis tõstavad paneelide efektiivsust, siis on energia tootlikkus sarnane. Arvestades, et Saksamaa on maailma üks enim päikesest energiat ammutav riik, siis on õigete poliitiliste otsuste korral võimalik ka Eestis arvestatav kogus energiat toota päikeseenergiast.
Päikeseenergeetika, päikese energia kasutamine elektri ja soojuse tootmiseks, ülevaade seadmete planeerimisest ja kasutamisest
Eestis on piisavalt biomassi, et sellest saaks jätkusuutlikult toota vähemalt kolmandiku Eesti energiavajadusest. Biomassi efektiivseks kasutamiseks tuleks panustada soojuse ning elektri koostootmisele. Juba praegu toodetakse Eestis 35% soojusenergiat biomassist – samas tuleb märkida, et kohalikust biomassist on võimalik toota kuni 2/3 soojusenergiast.
Biogaasist on võimalik toota elektrit, soojust ja transpordikütuseid, kuid see on taastuvenergia allikas, mida on Eestis seni alahinnatud. Eesti Energiamajanduse Arengukava andmetel on võimalik Eestis toota piisavalt biogaasi, et sellega asendada kogu Venemaalt imporditav maagaas.
Kõige keerulisem on taastuvatele allikatele üle minna transpordisektoris.
Biogaasist saab toota biometaani, mida saab kasutada mootorikütusena. Sellest kogusest saaks asendada suurusjärgus 30% imporditud vedelkütustest.
Kui soovida transpordisektorit 100% taastuvatele ning kodumaistele allikatele üle viia, siis peaks elektrisõidukite ja flex-fuel sisepõlemismootoritega sõidukite laialdasem kasutuselevõtt ning ühistranspordi arendamine olema prioriteetsed tegevused.
Taastuvenergia lahendused põllumajandustootmises
Hüdroenergia ressursside laiemat kasutuselevõttu Eestis ei prognoosita, kuna hüdroelektrijaamade arendamisega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Eesti Energiamajanduse Arengukava koostamisel leiti, et Eestis on võimalik saavutada kuni 15 MW-ne hüdroenergia maht. Hüdroenergia alla kuuluvad seejuures ka pumphüdroakumulatsiooni jaamad, mis on energiasalvestamise seadmed, mida Eestis on võimalik rajada sügavale maapõue reservuaaridesse.
Detailsema ülevaate taastuvenergia hetkseisust Eestis saate Taastuvenergia aastaraamatutest:
