Taastuvenergiapoliitika Eestis
Arengukavad
Energiamajanduse arengukava aastani 2035
Uue energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise algatas Vabariigi Valitsus 2021. aastal, et ajakohastada 2017. aastal heaks kiidetud energiamajanduse arengukavas aastani 2030 sisalduvaid Eesti energiamajanduse visiooni, eesmärke, tegevusi ja meetmeid kliimaneutraalse energiatootmise ja -tarbimise suunas liikumiseks ja energiajulgeoleku tagamiseks.
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
Kliimapoliitika põhialused kiideti heaks 2017. aastal ning uuendati 2023. aastal. Uuendamisega seati Eesti pikaajaliseks sihiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad lõimitakse edaspidi valdkondlikesse arengukavadesse.
Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030
Riikliku energia- ja kliimakava esitas Vabariigi Valitsus Euroopa Komisjonile 2019. aastal. Riikliku energia- ja kliimakava koostavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ühtsetel alustel ning see kirjeldab liikmesriikides rakendatavaid meetmeid Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks. Kava ajakohastatud versioon tuleb Euroopa Komisjonile esitada 2024. aastal.
Metsanduse arengukava aastani 2030
Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamine algatati 2018. aastal, kuid see ei ole veel valminud. Arengukavas käsitletakse muu hulgas puidupõhise biomassi kasutamist energeetikas. Metsareformi jõustumise järel asendatakse metsanduse arengukava metsapoliitika põhialustega aastani 2050 ning uut arengukava enam ei koostata.
Planeeringud
Üleriigiline planeering aastani 2030
Üleriigilise planeeringu järgi tuleb vältida inimtegevuse soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Planeering soovitab taastuvelektrijaamade rajamiseks kasutada alasid, mis on juba põllumajanduse, tööstuse või energiatootmise tõttu kasutuses olnud ning kus on olemas hea elektri- ja teedetaristu.
Üleriigiline planeering aastani 2050
Vabariigi Valitsus algatas 2023. aastal uue üleriigilise planeeringu aastani 2050 koostamise, kuna kehtiv planeering aastani 2030 on juba suuresti ellu viidud. Lisaks ei käsitleta senises planeeringus mitmeid hetkel aktuaalseid vajadusi nagu energiajulgeolek ja kliimamõjudega kohanemine. Uus planeering hõlmab muu hulgas energia- ja gaasitaristu arengut ja selle seoseid inimasustuse arenguga. Üleriigilise planeeringu koostamisel toetutakse ka kehtivale Eesti mereala planeeringule.
Mereala ruumiline planeerimine võimaldab määrata, kus ja millistel tingimustel on merealal erinevate inimtegevuste elluviimine kõige otstarbekam. Planeering määrab muu hulgas tuuleenergia arendamiseks sobivad alad, mille kogupindala koos innovatsiooniala ja reservalaga on 1783 km2, ning alade kasutuselevõtu suunised ja tingimused.
Liivi lahe elektriühenduste eriplaneering
Vabariigi Valitsus algatas 2022. aastal Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu koostamise. Planeeringu eesmärk on kavandada Liivi lahe meretuulepargi elektriühendused, mille kaudu tuuakse merel tuulest toodetud elekter maismaale põhivõrku, kust see jõuab omakorda tarbijateni. Liivi lahte arendatakse meretuuleparki, mis koosneb 50 kuni 70 tuulikust koguvõimusega kuni 1000 MW.
Kohalike omavalitsuste üld- ja eriplaneeringud
Olulise ruumilise mõjuga objekti, näiteks tuulepargi rajamine nähakse üldjuhul ette üldplaneeringus, mille alusel koostatakse omakorda detailplaneering või väljastatakse projekteerimistingimused. Taastuvenergia arendamise kiirendamise vajaduse tõttu toimub hetkel mitmes omavalitsuses üle Eesti üldplaneeringu koostamine. Juhul, kui tuulepargi ehitus ei ole kavandatud üldplaneeringuga, tuleb läbi viia kohaliku omavalitsuse eriplaneering.
Seadused ja määrused
Energiamajanduse korralduse seadus
Energiamajanduse korralduse seaduses sätestatakse taastuvenergia edendamise põhimõtted ning energiatõhususe parandamise nõuded ja kohustatud osapooled nii avalikus kui ka erasektoris. Aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest, kusjuures elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti.
Elektrituruseadus reguleerib elektrienergia tootmist, salvestamist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist. Seadus näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes vajadusest tagada tõhus, mõistliku hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav elektrivarustus.
Võrgueeskirjaga kehtestatakse elektrisüsteemi varustuskindlusest tulenevad tehnilised nõuded tootmisseadmetele ning lihtsustatud tingimused alla 15 kW võimsusega taastuvat energiaallikat tootmiseks kasutavate tootmisseadmete ühendamiseks võrguga.
Kaugkütteseadus reguleerib soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus ning võrguga liitumist, et tagada tõhus, mõistliku hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.
Ehitusseadustikku kohaldatakse ehitisele, selle kavandamisele ning ehitamisele, kasutamisele ja korrashoiule, et soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus. Ehitusseadustik kehtib ka territoriaalmeres.
Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded
Määrusega kehtestatakse miinimumnõuded hoonete, seal hulgas elamute ja mitteelamute energiatõhususele.
Planeerimisseadus sätestab ruumilise planeerimise põhimõtted ning nõuded planeerimismenetlusele ja planeeringu elluviimisele, et luua eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks. Planeerimisel tuleb võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist.
Vedelkütuste seadus sätestab maksude laekumise ja enamkasutatavate mootorikütuste kvaliteedi tagamise eesmärgil vedelkütuse käitlemise alused ja korra, kütusemahutite registreerimise kohustuse, transpordis kasutatava biokütuse tarbimisse lubamise nõuded, riikliku järelevalve korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest.
Atmosfääriõhu kaitse seadus sätestab meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks, osoonikihi kaitsmise nõuded, meetmed kliimamuutuste leevendamiseks ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, riikliku järelevalve korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest.
Vabariigi Valitsus algatas kliimakindla majanduse seaduse koostamise 2023. aastal. Seadusega seatakse Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid valdkondade kaupa aastateks 2030, 2035, 2040 ja valdkondade üleselt aastaks 2050. Samuti sätestatakse põhimõtted, millele tuginedes kliimamuutusi pidurdatakse või nende mõjudega kohanetakse ning koondatakse kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud rahalised vahendid ühtse juhtimise alla ning luuakse alus keskkonnasõbralikuma majanduse ja tugevama konkurentsieelise tekkeks.
