TAASTUVENERGIA UUDISKIRI (APRILL 2025)
Uudiskiri toob sinuni põnevaimad uudised taastuvenergia arengust Eestis ja maailmas ning annab ülevaate Eesti Taastuvenergia Koja tegevusest.
|
|
Taastuvenergia areng Eestis ja maailmas
|
|
Euroopa Komisjon avaldas ettepaneku võimaldada liikmesriikidel anda senisest lihtsamalt ja kiiremini riigiabi taastuvenergia kasutuselevõttu, tööstuse dekarboniseerimist ja puhaste tehnoloogiate tootmist kiirendavate meetmete rakendamiseks. Tööstuse investeeringud dekarboniseerimisse võiksid saada riigiabi kuni 50 protsenti vesiniku kasutamist võimaldava projekti maksumusest, kuni 35 protsenti muude taastuvenergia projektide puhul ja 30 protsenti süsiniku püüdmise seadmete kasutuselevõtu puhul.
Veel arenevatele tehnoloogiatele nagu taastuvvesinik või süsiniku püüdmine saaksid riigid anda toetust lihtsustatud korras ilma hankemenetluseta. Ettepanekud võiksid aidata energiamahukaid tööstusharusid, kes on raskustes kliimaeesmärkide täitmise ja suurte energiaarvete tasumisega. Puhaste tehnoloogiate tootmise toetamiseks võimaldatakse liikmesriikidel teatud tingimustel anda abi sellises mahus, mis vastaks konkreetsele projektile kolmandates riikides pakutava toetuse tasemele, et vältida investeeringute Euroopast kadumist. Loe lähemalt siit.
Foto: Freepik.
|
|
Saksa arengupank tegi esimese, 172 miljoni euro suuruse väljamakse riigi vesinikutaristu ehitamiseks. Väljamakse on osa 24 miljardi euro suurusest laenust, mille pank annab vesinikuvõrgu rajamise toetamiseks. Saksamaa elektri ja gaasi süsteemihaldur kiitis 9040 km pikkuse vesinikutaristu planeeringu heaks eelmise aasta novembris. Taristu valmib plaani järgi täielikult aastaks 2032, kuid esimene vesinik hakkab voolama juba sel aastal. Ligikaudu 60% kavandatavast võrgust moodustavad olemasolevad maagaasitorud, mis renoveeritakse vesiniku transpordiks, ja 40% ulatuses ehitatakse välja täiesti uus võrk. Laenu tagasimaksmine hakkab toimuma tarbijatelt kogutavate võrgutasude kaudu.
Hoolimata valitsuse vahetusest ei ole Saksamaa loobunud vesinikutaristu väljaarendamisest ning seda nähakse jätkuvalt võtmetähtsusega riigi puhta tööstuse edendamiseks. Euroopa Komisjon kiitis hiljuti heaks ka Saksamaa 5 miljardi euro suuruse riigiabikava, mille eesmärk on toetada kohaliku tööstuse süsinikdioksiidiheite vähendamist elektrifitseerimise, vesiniku ning süsiniku püüdmise abil. Riigiabi on mõeldud erinevatele tööstusprojektidele, mis ulatuvad kütuse vahetamisest tsemendi- ja lubjasektoris kuni elektrifitseerimiseni keemiasektoris ja traditsiooniliste terase tootmisprotsesside asendamiseni vesinikupõhiste protsessidega. Projektide abil vähendatakse tööstusettevõtete heitkoguseid 60% võrra kolme aasta jooksul ja 90% võrra projekti lõpuks. Loe lähemalt siit ja siit.
Foto: Freepik.
|
|
Taastuvenergia Koja tegevus
|
|
Taastuvenergia Koda analüüsis detailsemalt Euroopa Komisjoni puhta tööstuse kokkulepet ja leidis, et see pakub Eestile uusi võimalusi. Kui eelmise komisjoni rohelepe keskendus negatiivse kliima- ja keskkonnamõju ehk nö jalajälje vähendamisele, siis uus leppe eesmärk on suurendada Euroopa riikide ja ettevõtete positiivset rolli ehk nö käejälge kliimasõbraliku ettevõtluse edendamises ja lahenduste eksportimises. Eestil on siin pakkuda mitmeid lahendusi: lisaks taastuvenergiatootmisele valmistatakse Eestis tootmisseadmeid ja nende komponente, näiteks tuugeneid, päikesepaneele ja soojuspumpasid, samuti elektrivõrguseadmeid. Siin on sündinud ka mitmed elektrisalvestuse ja vesinikutehnoloogiad nagu ultra- ja superkondensaatorid, akupatareid, elektrolüüserid ja kütuselemendid.
Kokkuvõtvalt on Euroopa Liidu puhta tööstuse lepe pigem kaugemale tulevikku vaatav dokument, mis mõjutab eelkõige arenevaid tehnoloogiaid. Leppe sisuks olevate regulatsioonide, garantiide ja muude tugimeetmete väljatöötamise ootamine ei tähenda siiski, et kõik tegevused Eestis tuleb pausile panna. Nende otsustega, mida on võimalik ja vajalik teha kohe praegu, nagu maismaatuuleparkide planeeringute kiirendamine ja vähempakkumise väljakuulutamine, tuleb kiiresti edasi minna. Puhta ja odava elektri olemasolu on esimene ja olulisim eeldus ka kõigi teiste majandusharude puhtamaks muutmiseks. Loe lähemalt siit.
Foto: Euroopa Komisjon.
|
|
|
Taastuvenergia Koda kohtus Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadiga, et arutada Eesti riigi Euroopa Liidu poliitika prioriteete taastuvenergia valdkonnas aastateks 2025—2027. Koda toetab selgemaid ja ambitsioonikamaid eesmärke ja reegleid selle kohta, millist rolli mängivad taastuvenergia, energiatõhusus ja elektrifitseerimine Euroopa Liidu energia- ja tööstuspoliitikas. Kaaluda võiks jätkuvalt eri sektoritele, seal hulgas tööstusele eraldi eesmärkide seadmist aastaks 2040.
Taastuvenergiale ülemineku ja elektrifitseerimise toetamiseks Eestis oleks oluline lihtsustada pikaajaliste elektriostulepingute sõlmimist üle hinnapiirkonna. Samas tuleks ka biomassi nähtavas tulevikus jätkuvalt käsitleda kui taastuvat ja CO2-neutraalset energiaallikat. Sellele pakuvad alternatiivi näiteks soojuspumbad, aga täies ulatuses samaväärselt kulutõhusaid ja varustuskindlust tagavaid alternatiive siiski hetkel pole. Biogeense CO2 püüdmist ja kasutamist tuleks näha ärivõimalusena ning seda soodustada.
Foto: Freepik.
|
|
|
Taastuvenergia Koda kutsus kokku taastuvenergia mõttetalgud, et arutada sektori ettevõtjate ja poliitikakujundajatega taastuvenergiaehitiste planeerimise üle ja leida üheskoos lahendusi. Vastuseid otsiti näiteks küsimustele, milline on mõistlik aeg riigile ja ühiskonnale oluliste objektide planeeringute läbiviimiseks, kas riigil peaks võrreldes kohalike omavalitsustega olema planeerimises suurem roll ja mida õppida naaberriikide kogemustest planeerimise tõhustamisega. Arutelus osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev, Utilitas Wind arendusjuht Kristiina Nauts, Bioforce juhatuse esimees Henry Uljas, Tori valla abivallavanem Signe Rõngas ja veel ligi 30 huvilist.
Tõdeti, et taastuvenergiaehitiste, eelkõige maismaatuuleparkide planeeringute kiirendamiseks on nii mõndagi juba tehtud ja tegemisel, kuid võimalusi planeerimist lihtsustada ja tõhustada on veel. Arutelus osalenud ettevõtjad leidsid, et hoolimata taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamisest võtab planeeringumenetlus endiselt ebapropotsionaalselt kaua aega ning seda võimendab omakorda kohalike aktivistide ja volikogude vastuseis. Olukorra muutmine on oluline, et riik suudaks saavutada energiamajanduse korralduse seaduses seatud eesmärgi, mille järgi aastaks 2030 peab taastuvenergia moodustama riigisisesest elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest 100 protsenti.
|
|
Taastuvenergia Koja eesmärk on seista järk-järgulise ülemineku eest taastuvenergiaallikate kasutamisele Eestis. Koda esindab taastuvenergia ehk päikese-, hüdro-, tuule-, bio-, maasoojuse- ja laineenergia ning süsinikuneutraalsete kütuste tootmise või kasutamisega tegelevate tööstus- ja kaubandusettevõtete, assotsiatsioonide, teadusasutuste ning taastuvenergiast huvitatud eraisikute huve ja õigusi. Loe, mida Taastuvenergia Koda oma liikmetele pakub, ja astu liikmeks siin.
|
|
|
|
|
